Laste kaitse päev ja lastekaitsepäev

Blogi

Kommenteeri
Laste kaitse päev on iga päev, tund ja minut. Ühiskondlikult koos paljude riikidega teadvustame ja tähistame seda kord aastas 1. juunil lastekaitsepäevana. Milleks lapsi kaitsta? Miks lastest hoolida ja neid armastada?
Lastekaitsepäeva juured ulatuvad aastasse 1925, mil Genfis toimus ülemaailmne laste heaolu konverents. Esimeste tähistamisteni jõuti alles 1950. aastatel ja Eestis ligi 30 aastat tagasi.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) soovitab lastekaitsepäeva tähistada 20. novembril, sest sel päeval 1959. aastal võeti vastu laste õiguste deklaratsioon. Eestis jõustus lapse õiguste konventsioon 20. novembril 1991.

Miks mitte juhtida tähelepanu kõige nõrgemate ja abivajavate märkamisele ning teadvustamisele rohkem kui kord aastas nii 1. juunil kui ka 20. novembril? Oluline väärib tähelepanu.

Laps kui abitu, abivajav ja väärtuslik elusolend, õigustega inimolend, kellest kasvab, küpseb ja areneb vanemate kaitsva tiiva ja hoole abil ainulaadne isiksus pole iseenesest mõistetav kõigi inimeste, perede ja ühiskondade jaoks.

Kuidas nii? Üllatavaid, ehmatavaid, õõvastavaid ja muret tekitavaid ning õnneks ka rõõmu pakkuvaid arenguid saab lugeda hetkel kehtivast Eesti laste ja perede arengukavast 2012-2020.

Täna ilmus Novaatoris kokkuvõte 2018. aastal rahvusvahelisest laste heaolu uuringust, kus selgus, et Eesti 8-, 10- ja 12-aastaste laste hinnangul ei kuula vanemad neid piisavalt ja/või ei arvesta nende arvamuste, vajaduste ja soovidega. Loe uuringu tulemustest kokkuvõtet.

Kuidas tunnevad end aga nooremad lapsed ja lapsed kes veel ei kõnele, imikud? Kas vanemad kuulavad neid ja oskavad lugeda nende kehakeelt, märgata nende vajadusi ja teavad nende õigusi?

Eesti Lastekaitse Liidu kodulehel on toodud ülevaade laste õigustest. Õiguste vastaspool on kohustused ja need käivad käsikäes. Seda on lapsevanemana hea meeles pidada ise oma käitumisega lapsele eeskujuks olles, kui ka sellest lastega rääkides ja arutledes. Hoolides lapsest, hoolib tema sinust ja teistest inimestest - sellest tekib hoolivam ühiskond. Samal lehel on ka lihtsas keeles kokkuvõte lapse õiguste konventsioonist.

Lapsed on väärtuslikud ja vanemad peavad oma otsustes ja tegevustes lähtuma lapse huvidest ja vajadustest. Lapsed on vanemate tegevuse tulemus, hool, armastus ja vastutus. Tasub hetkeks peatuda ja mõelda, miks tuli laps sinu ellu? Mida ta tuli sulle näitama, ütlema, õpetama? Milliseid võimalusi ja väljakutseid laps ja elu lapsega sulle pakub? Kuidas on laps sind mõjutanud? Kuidas on laps sinu väärtushinnanugid mõjutanud?

Tõsi, et lapse eest hoolitsemine on aastakümneid kestev pidev investeerimine, teadvel- ja valmisolek 24/7. Milline inimene suudab olla pidevalt vormis, ergas, tähelepanelik ja rõõmus samaaegselt?

Pole ime, vaid on loomulik, et lapsevanem on väsinud, kurnatud, pahur ja ärrituv, kui tal pole võimalust puhkehetkedeks. Tööd tehes või tööl käies, kuidas keegi oma igapäevategevust nimetab ja kirjeldab, saab aeg-ajalt n-ö stepsli pistikust välja tõmmata ja puhata. Lapse eest hoolitsemine seda ei võimalda. Laste kasvatamine nõuab mitme täiskasvanu panust. Koos, vahetustega tegutsedes ja üksteist toetades ning aidates saab sellega hakkama nii, et täiskasvanud ning lapsed jäävad selles elu muutvas kooskasvamise protsessis psüühiliselt ja füüsiliselt terveks.

Mis siis võib juhtuda siis, kui lapsel on vaid üks vanem? Kui lapse eest hoolitseb vaid üks vanem? Kui last üksi kasvataval vanemal pole lähedasi, tugigruppi ega piisavalt muid ressursse, ei teadmisi, oskusi ega raha lapse ega enda eest hoolitsemiseks? Kui pere elab puuduses või vaesuses? Kui lapsevanem on ise psüühiliselt või füüsiliselt haige?

Sellistel puhkudel on väärteod ja vägivald laste suhtes kerged tekkima, sest lapsevanem ei suuda toime tulla oma emotsioonidega, mis on kaaperdanud elumõtte ja -jõu. Isegi siis tuleb meeles pidada, et vägivald - nii vaimne kui füüsiline - on  karistusseadustiku mõistes  süütegu, mitte lapsevanema õigus, õigustus ega kohustus.

Mida teha, kui lapsevanem käitumine teeb lapsele valu või kahju? See viitab sellele, et lapsevanem on hädas, abitu, nõutu, mures, üksi, vaene teatud ressursside: teadmiste, oskuste, emotsionaalse toetuse või raha poolest. Karistamine võib küll hetkeks peatada ebamoraalse käitumise, kuid ei muuda täiskasvanut ega last eetilisemaks ja tervemaks, pigem vastupidi.

Abi ja muutusi on täheldatud teraapiast, nõustamisest ja koolitustest, kus inimesel on võimalik end tundma ja muutma õppida. 

Kaisukool pakub lapsevanematele abikätt nõustamiste ja koolitustega mitmetel  teemadel ning laiema vaatenurga alt lähenedes:
Märkame lapsi, ennast ja teisi ning aktsepteerime üksteie erinevusi ja vajadusi!
Hoolime üksteisest nii täna kui homme!
Lubame ja võimaldame lapsel rõõmu tunda ja õnnelik olla!

Kui see pole nii, siis tunnista seda ja alusta muutustega iseendast. Abi ja väljapääs, teejuhid ja kaasteelised on olemas ning sind toetamas-aitamas. Tuleb vaid soovida, küsida, märku anda, uskuda enda hakkama saamisesse ja õppida. Õppimine viib muutusteni.

Foto: Unsplash

Lisa kommentaar

Email again:
UA-163994311-1