Kommenteeri

Imetamine, koroonaviirus ja COVID-vaktsiinid

Kas vaktsineerida end imetamise ajal koroonaviiruse vastu või mitte? Millised on COVID-vaktsineerimise mõjud emale, lapsele ja imetamisele? Kas vaktsineeritud ja/või COVIDisse nakatunud/haigestunud ema rinnapiim sisaldab antikehi? Need on vaid mõned küsimused, millega igapäevaselt kokku puutume ja vastuseid otsime. COVID-vaktsiinide mõjust imetamisele ja antikehade säilimisest rinnapiimas pole palju teada, kuid midagi siiski juba teatakse.

2020. aasta lõpust alates on imetavate emade seas läbi viidud juba päris mitu uuringut. Paar-kolm suuremat uuringut, mille tulemused on avaldatud eelretsenseeritud teadusajakirjas Breastfeeding Medicine või Journal of Human Lactation, ja väiksemad perspektiivsed uuringud, mille puhul järeldusi teha on ennatlik, kuid mis annavad aimu toimuvast.

14. detsembrist 2020 kuni 1. veebruarini 2021 viidi Ameerika Ühendriikides California ülikooli teadlaste poolt läbi uuring, milles osales 180 imetavat naist. Neist 128 (71,1%) said kaks doosi Pfizeri vaktsiini ja 52 (28,9%) kaks annust Moderna vaktsiini. Naiste laste keskmine vanus uuringu ajal oli 7,47 kuud ja emad toitsid neid uuringu perioodil rinnaga või rinnapiimaga nagu tavaliselt. 26,5% lastest olid ainult rinnapiimatoidul ja 45,9% lastest toideti rinnapiimaga kaheksa või rohkem korda ööpäevas. Andmeid koguti pärast kumbagi annust 7 päeva jooksul intervjuude ja küsimustikega.

Pärast 1. ravimidoosi teatas mingisugusest sümptomist 89,4% Pfizeri ja 98,1% Moderna vaktsiini saanutest. Väike hulk naisi teatas ka rinnapiima vähenemisest. Pärast 2. annust teatasid Moderna vaktsiini saanud naised võrreldes Pfizeri vaktsiini saanutega märkimisväärselt rohkem süsteemsetest kõrvaltoimetest, sealhulgas külmavärinad, lihas-/kehavalud, palavik ja oksendamine. Piima vähenemisest teatas 8% Pfizeri ja 23,4% Moderna vaktsiini saanutest. Kõikidel juhtudel normaliseerus piimatootlus 72 tunni jooksul.

Laste kohta teatati vähestest sümptomitest pärast ema vaktsineerimist. Kõige sagedasemad laste sümptomid pärast teist annust olid ärrituvus (10,3% Pfizeri ja 10,4% Moderna puhul), halb uni (7,8% Pfizeri ja 8,3% Moderna puhul) ja uimasus (6,4% Pfizer ja 0% Moderna).

Järeldati, et imetavate naiste ja nende rinnapiimalaste jaoks on vaktsineerimine mRNA COVID-19 vaktsiinidega ohutu. Täiendavad uuringud käivad piima koostise ja antikehade seisundi hindamiseks kirjeldatud uuringus osalevatelt naistelt saadud piimaproovide põhjal. Loe uuringust lähemalt.

* 8. jaanuarist 2021 kuni 31. märtsini 2021 korraldas USA Texase Tehnikaülikooli Terviseteaduste keskus uuringu veebiküsimustikuga. Küsimustikule paluti vastata imetavatel naistel, kes olid vähemalt kaks päeva tagasi saanud esimese või teise doosi Pfizeri või Moderna vaktsiini. Analüüsiti 4455 vastust. Vastanute lastest olid 35,8% 6-11-kuused, 24,3% 3-5-kuused, 18,6% 12-24-kuused, 12,6% 1-2-kuused, 5,2% üle 24-kuused ja 3,7% kuni 4-nädalased. Üle 54% lastest oli vaid rinnapiimatoidul.

Sarnaselt eelmise uuringu tulemustega täheldati vaktsineerimisjärgseid sümptomeid rohkem pärast teist annust ja rohkem Modernat saanute puhul: valu süstekohas, väsimus, peavalu, lihasvalu, külmavärinad, palavik, allergilised reaktsioonid ja mastiit (rinnapõletik, 0,2%). Sümptomitest teatajatest 1,7% täheldas ebasoodsat mõju imetamisele: ainult rinnaga toitmisele 0,6%, piima ekspressioonile 0,7% ja mõlemale – nii imetamisele kui piima väljumisele 0,4%. Piimatootluse suurenemist täheldas 3,9% ja vähenemist 6% (kui emal on palavik, siis on see loomulik). Laste sümptomitest toodi välja ärrituvus, rahutus (3,9%), magab rohkem kui tavaliselt (3,8%), kõht lahti/vesine (1,2%), sööb rohkem (1%), sööb vähem (0,4%).

Märgati seost emade arvamuste, uskumuste ja vaktsineerimise ebasoodsast mõjust teatamise kohta. Need, kes teatasid negatiivsest mõjust imetamisele, teatasid ka madalamast usaldusest vaktsineerimise suhtes ning muredest uute vaktsiinide või tõsiste kõrvaltoimete pärast.

Tõdeti, et uuringu tulemused toetavad teoreetilist teadmist: mRNA-põhiseid vaktsiine ei edastata lapsele ema piima kaudu ja seega ei tohiks need põhjustada lapsele otseseid sümptomeid.

Järeldati, et COVID-19 vastu vaktsineerimine mRNA-vaktsiinidega põhjustas rinnaga toitvate emade seas minimaalset laktatsiooni katkemist või ebasoodsat mõju rinnaga toidetavale lapsele. Loe uuringust lähemalt.


* Iisraeli teadlased uurisid ajavahemikul 23. detsember 2020 kuni 15. jaanuar 2021 antikehade olemasolu rinnapiimas pärast vaktsineerimist. Uuringus osales 84 imetavat naist, kes kõik said 2 annust Pfizer-BioNTech vaktsiini 21-päevase vahega. Imikute vanus oli keskmiselt 10 kuud. 

Uuringu tulemused näitasid, et spetsiifilised IgA antikehad tekkisid rinnapiima 2 nädalat pärast naise esimest vaktsiinidoosi ja 1 nädal pärast teist vaktsiinidoosi toimus hüppeline tõus IgG antikehade osas. Loe uuringust lähemalt.


* Antikehade tekkimist rinnapiima uurisid Euroopas esimesena väidetavalt Itaalia Napoli Ülikooli teadlased. Osales 10 imetavat naist. Tulemused näitasid SARS-CoV-2 S antikehade vabanemist rinnapiima pärast Pfizeri vaktsiiniga vaktsineerimist (2 doosi 21 päevase vahega). 7 päeva pärast teist doosi tuvastati antikehad kõigis piimaproovides. Loe uuringust täpsemalt.


Florida Ülikooli teadlased uurisid Shandsi haiglas detsembrist 2020 kuni märtsini 2021 samuti antikehade ilmumist rinnapiima pärast vaktsineerimist. Osales 21 imetavat tervishoiutöötajat, kes said SARS-CoV-2 mRNA vaktsiini Pfizer/BioNTech (14) või Moderna (7).  Uuringu tulemused näitasid, et mõlemad mRNA-põhised COVID-19 vaktsiinid indutseerisid rinnapiima SARS-CoV-2 IgA ja IgG sekretsiooni sarnaselt loomuliku infektsiooni tulemustega. Loe uuringust lähemalt.


*  17. detsembrist 2020 kuni 2. märtsini 2021 viidi läbi uuring 131 osalejaga, sh 84 rasedat ja 31 imetavat naist. Tulemused näitasid pärast vaktsineerimist rinnapiimas IgA ja IgG antikehade olemasolu. Loe uuringust lähemalt.

* Hollandis läbiviidud uuring, milles osales 26 imetavat naist, keda vaktsineeriti Pfizer/BioNTech mRNA-põhise COVID-19 vaktsiiniga, täheldas samuti pärast vaktsineerimist rinnapiimas IgA  antikehade tekkimist. Uuringust lähemalt.

NB! Eelnevalt nimetatud uuring oli jätk suurele COVID MILK - POWER MILK uuringule, mis viidi läbi 12. oktoober 2020 kuni 24. veebruar 2021 ja milles osales 2312 imetavat ema. Leiti, et koroonaviirusesse haigestunud ema rinnapiima jäävad spetsiifilised IgA antikehad 10 kuuks.  Loe uuringust lähemalt. Samas, samade uurijate järgmine jätku-uuring näitab, et antikehad püsivad rinnapiimas kuni 5 kuud (143 päeva). Loe lähemalt.


Huvi ja vajaduse korral tasub kiigata Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) küsimuste-vastuste lehele COVID-19 kohta ja rasedate ning imetavate emade COVID-19 vastu vaktsineerimise ohutuse järelevalve  käsiraamatusse


Imetamise osas abi, nõu, konsultatsiooni ja toetuse saamiseks - imetamisnõustamine - pöördu julgelt Kaisukooli imetamisnõustaja poole, kelle ampluaas on ka unenõustamine ja lapsekandmine.

Allikad:

Bertrand, K. Honerkamp-Smith, G. Chambers C.D. 2021. Maternal and Child Outcomes Reported by Breastfeeding Women Following Messenger RNA COVID-19 Vaccination. Breastfeeding Medicine. Vol. 16, No. 9. Clinical Research. doi: 10.1089/bfm.2021.0169 

McLaurin-Jiang, S., Garner, C. D., Krutsch, K. Hale, T.W. 2021. Maternal and Child Symptoms Following COVID-19 Vaccination Among Breastfeeding Mothers. Breastfeeding Medicine. Vol. 16, No. 9. Clinical Research. doi: 10.1089/bfm.2021.0079

Perl, S.H., Uzan-Yulzari, A., Klainer, H., et al. 2021. SARS-CoV-2–Specific Antibodies in Breast Milk After COVID-19 Vaccination of Breastfeeding Women. https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2778766

Guida, M., Terracciano, D., Cennamo, M., Aiello, F. et al. 2021. COVID-19 Vaccine mRNABNT162b2 Elicits Human Antibody Response in Milk of Breastfeeding Women. Vaccines 2021, 9(7), 785; https://doi.org/10.3390/vaccines9070785

Valcarce, V., Stafford, L. S., Neu, J., Cacho, N., Parker, L., Mueller, M., Burchfield, D. J., Li N. & Larkin J. 2021. Detection of SARS-CoV-2-Specific IgA in the Human Milk of COVID-19 Vaccinated Lactating Health Care Workers. Breastfeeding Medicine. https://doi.org/10.1089/bfm.2021.0122

Gray, K. J., Bordt, E. A., Atyeo, C., Elovitz, M.A., Alter, G. & Edlow, A. G. 2021. Coronavirus disease 2019 vaccine response in pregnant and lactating women: a cohort study. https://www.ajog.org/article/S0002-9378(21)00187-3/fulltext

Juncker, H.G., Mulleners S.J., van Gils, M. J. 2021. The Levels of SARS-CoV-2 Specific Antibodies in Human Milk Following Vaccination. Journal of Human Lactation
https://doi.org/10.1177/08903344211027112

Juncker, H.G., Romijn, M., Loth V.N. 2021. Antibodies Against SARS-CoV-2 in Human Milk: Milk Conversion Rates in the Netherlands. Journal of Human Lactationhttps://doi.org/10.1177/08903344211018185 

Juncker, H. G., Romijn, M., Loth, V. N. ... 2021. Human Milk Antibodies Against SARS-CoV-2: A Longitudinal Follow-Up Study. Journal of Human Lactation
https://doi.org/10.1177/08903344211030171

Lisa kommentaar

Email again: